Väike kokkuvõte Bohse tehase ajaloost.

Põhineb see mõnedel saksa artiklitel, kus küll on teatavad vastuolud, eriti mis puudutavad pankroti ja tootmise lõpetamist.

Meyeri laevatehase ja magnetitel hõljuva rongi Transrapid testiraja vahel asub Dörpenis Emsi piirkonnas Johann Bohse majapidamine ja pisike tööstus, mis tootis erinevaid põllumajandusseadmeid – lautade veesüsteemid, söödajagajad jne.

1980ndate aastate alguses olles 58 aastane tekkis Johann Bohsel idee hakata ehitama autosid. Ta oli pankrotivarana soetanud 2 rannabagi ja ta vaimustus nendest nii palju, et tahtis lausa ise “fun-car”-e ehitama hakata. Esialgu hakati tegema kerekomplekte VW Golf I jaoks, mis said nimeks Ems-Blitz (Emsi välk). Komplekti soetanu pidi kogu paigaldamise ise tegema vastavalt Bohse juhenditele. Müügi parandamiseks tekkis Johann Bohsel mõte ka ise keresid paigaldama hakata. Soetati esimene kasutatud Golf ja sellest sai Bohse Automobilbau GmbH autoehituse algus. Golfi baasil ehitati kokku 39 Euro-Stari. Kuna kasutatud Golfide hankimine oli raske ning uute hankimine VW-lt oli keeruline ja kallis, siis hakati otsima alternatiive.

1987 aastal tegi Johann Bohse kõne kohalikule Lada diilerile ja soovis osta 1000 Lada Novat. Ega teda keegi algul tõsiselt ei võtnud, aga siiski saadi kaubale ja esimesed Lada Novad ehk Vaz 2105 jõudsid Dörpenisse tehase õuele. Suuremahulise tootmise jaoks ehitati mitu täiendavat halli, et luua võimalused autode vooluliinil koostamiseks.

Lada Nova toodi täies komplektsuses ja ümberehituse käigus lõigati neilt kered maha. Autod olid toodud tollimaksusoodustusega ja ülejäänud tükid nagu uksed, kapotid jne. läksid vanametalliks, et vältida üleliigsete maksude tasumist. Ehituse käigus keevitati kerele tugevdused ja kogu konstruktsioon kaeti plastikuga, mida peeti tuleviku materjaliks. Plastikuga on roosteprobleemid tundmatud. Kered valmistati üldjuhul ise, osa detaile telliti ka teistelt tegijatelt. Tehases töötas eri aegadel 30-60 inimest.

Lada Nova ostuhind maksusoodustusega oli 5000 Saksa marka, pärast uue Euro-Stari kere ehitamist müüdi neid algul 12-14000 margaga. Viimased 50-60 autot müüdi juba pankrotivarana umbes 8700 margaga. Kokku toodeti vähemalt 200 Lada baasil Euro-Stari, milledest suurem osa sattus Lõuna- Euroopasse.

Lõuna-Euroopas läksid Bohse Euro-Starid rendifirmadele, kes soovisid lihtsaid ja odavaid autosid oma klientidele väljarentimiseks. Väike kogus autosid sattus ka Saksamaale ja Hollandise-Belgiasse.

Kas ja kui palju reaalselt pankrot Bohse edaspidist tootmist mõjutas on raske öelda, aga Saksamaa Lada diilerid tegid ettepaneku võtta ümberehitamiseks töösse moodsam auto. Selleks autoks valiti Lada Samara ehk Vaz 2108, millest sündis Bohse Safari. Paljudes riikides müüdi seda autot Lada Samara Fun nime all, ka Eestis olevat Belesta 90ndate algul neid mõned müünud. Samara baasil kabrio ehitamine oli lihtsam, kuna kere ümberehitamise maht oli oluliselt väiksem. Autol lõigati B-piilari tagant katus maha ja see asendati plastiku ja presendiga. See auto osutus küllaltki populaarseks ning neid ehitati u. 3000 tükki.

Kuna 1992 tekkis probleeme Ladade hankimisega, siis otsiti alternatiivi ning prooviti kätt just turule tulnud Hyundai Pony-ga 3-ukselise versiooniga. Kahjuks ei pakkunud asiaadid sobivaid hindu masstootmise alustamiseks ning peale 10 eksemplari ehitamist lõpetas Bohse Automobilbau GmbH oma aktiivse tegevuse. Pikapeale tühjenesid hallid ja tootmisseadmed müüdi maha või viidi vanarauaks.

Hetkel on Johann Bohse 82 aastane ning tegeleb tasapisi uute seadmete leiutamisega. Tal on siiani säilinud väga heas korras üks Bohse Euro-Star, Safari ja lisaks ka Bohse Hyundai Pony Cabrio.

Comments are closed.